Tormijärgne unisus

J4in siiski m66dukalt haigeks, sest kuigi suutsin kurguvaluv4ed tagasi lyya, otsustasid nad taktikat muuta ning seadsid laagri pysti ylemistes hingamisteedes, st. ninas. Nyyd, p4rast reede 6htust pikka yksinda kodus vedelemist ning k6ikv6imalikke tagasil88ke, on loodetavasti tervis j4lle hea. Peatselt l4hen Wal-Marti (mis on selline yleriigiline ostukeskuste monopol/kaubam4rk) mobiili ja muud kraami ostma.

Unes olen vahepeal n4inud palju s6pru ja perekonnaliikmeid, lendamist, v4givalda, ning k6ikv6imalikke muid h4id/halbu p6nevaid asju.

S88mises plaanin teha veelgi muudatusi tervislikuma suunas :)

P.S
Ahjaa, nende tagasil88kidest ja reede6htusest vedelemisest oli v4hemalt niipalju kasu, et kirjutasin/joonistasin inspireeritult kavandeid ja sketse yhe syrrealistliku/naturalistliku avangard (jah, seda s6na v6iks minu arvates kirjutada nii :) lavastuse/filmi jaoks. Lyhidalt kirjeldatuna kujutaks see yhe groteskse/kummalise olendi r4nnakut grotesksel/kummalisel maal.
Siin blogis olevate kaldkriipsude rohkus tuleb t6en4oliselt sellest, et maailm pole must-valge.
*smirk*

Fööniksi pesa

Viimastel p4evadel on tulnud nii h4id kui halbu uudiseid ja lisaks on ka ilm jahedamaks, pilviseks ja vihmaseks t6mbunud. Peaaegu oleksin haigeks j44nud - 6nneks sain aga kohe jaole, ning mediteerimine, kuuma veega kuristamine ja sibulas88mine aitasid. Nyyd oleks veel viimast pushi vaja, et p4ris korda saada :)
Olen otsustanud, et hommikune menyy saab mul l4hituleviku pikemas plaanis olema j4rgmine:
maasikad, mustikad, banaan, roheline & kollane melon, ananass (+kodujuust), mahlasegu.
Homne p4ev on vaba, ning kavatsen tubli olla, alustades juba t4na.

hea öö II - salajane sisevaade Edvini sisemaailma

editors note: Kuna ka t4na oli v4ga ilus p4ev, on enamik numbreid s6nades asendatud t4pit4htedega

Puhtjuhuslikult on kell j4lle ca 11.20 öösel, ja mul on j4lle v4ga hea tuju, t4psemalt
pure hot creative happy XD. Kellel on facebooki account, v6ib mind yles otsida
(saata friendship invitationi) ja puhata silmi yhel pildil, mille ma sinna sodisin :)

T4na nägin väga intensiivset ja mitmeosalist und:

Alguses sõitsin öösel, oma ühika läheduses ringi pisikese aeglase tõukerattaga, millel oli ka mootor küljes. Atmosfäär oli pinev. Siis sõitsin kuhugi trolliga, ning jõudsin üllataval kombel... Pireti koju :D
Järgnev osa oli veel pinevam, ning klassifitseeruks paljudele jaoks tõenäoliselt pigem õudukaks.
Olin kusagil arengumaal, tõenäoliselt aafrikas, ning seiklesin koos sõpdagega (võibolla oli ka Piret seal). Peatselt põgenesin väga ebameeldivate, räpaste ja vastikute kohalike sala(elevandiluu)küttide eest. Mingil hetkel olin kuskil sogases jões, ning püüdsin üheagselt vee peal olla, tasakaalustada ühte elevandikihva mingi lauajupi peal, et see põhja ei vajuks, ning hoida püstolitoru veest väljas (ja võimalik, et vahepeal ka jälitajaid tulistades eemale t6rjuda).

Lõpuks tulime veest välja, ning kohalikud külaelanikud andsid meie püstolitorude ees alla. Otsustasime üles seada uue religiooni või mingid reeglid, et kõikvõimalikke kohalikke probleeme (ka apartheidi laadseid) leevendada. Peamised reeglid olid midagi sellist: Kohalikud elanikud on pühad, töötamine maaga on püha (ja kohalikud on muide sellepärast pühad, et nad töötavad maaga), ning elevandid on pühad. Viimase punkti juures tekkis aga probleem, sest kohalikud seletasid:
"Aga need on ju vesirotsurid! Nad ei saa olla pühad." -Selgus, et neil on elevantidega mingi jama, ning neid loomi peetakse pigem kahjuriteks.
Siis kui küla meie relvade ülekaalu ees alistus, selgus, et üks külaelanikest, üks väike tüdruk, on küla neetud reetur, ning tegelikult meie poolt. Inimeste näod värvusid groteskselt tumeveripunaseks. Küsisin väikselt tüdrukult, kuidas väikeste, mustade jumalakujuliste tulekividega tuld teha saab?
Seepeale moondus tüdruku nägu veel grotesksemaks ning ühtus minu omaga - me olime samaaegselt nii mina kui tema, me suunasime oma näo taeva poole ning hüüdsime oma moondunud nägudega, kohutava, kriiskava, groteskse ja hirmsa, tuhandekordse häälega: "VAAKKA!!!"
Mind läbis mõte, et kas see on midagi olulist, mida mu alateadvus püüab mulle öleda? Või kas see tähendab midagi soome keeles? ärkasin üles. Sain aru, et ma pole ei kodus, Pireti juures (kus ma pole muide kunagi olnudki) ega ka kusagil mujal, vaid ühikas, oma voodis.

See uni võib tunduda küll täiesti psühhedeelne, segane ja õudne aga see oli kogemise vältel loogilisem, ning ma ei tunne unesid (ka n.ö. "õudukaid) nähes enam juba aastaid hirmu.

(See on omaette lugu, millest ma ka kohe, siinsamas sulgudes, lühidalt räägin. Lühidalt - nägin kunagi päris väiksena unes, et miski paha jälitas mind, kuni jõudsin kohta, kust polnud enam võimalik taganeda ega põgeneda. Peitupugemise asemel aga pöördusin otse selle tumeda jõu poole ja vaatasin sellele otsa, n.ö. confrontisin seda. See paha asi haihtus, ja sellest ajast peale polegi ma enam pea mitte kunagi unes tõelist hirmu tundnud.)

üles ärgates oli mul selge, kummaline, küsiv, ringivaatav, mõtlik, vaikne tuju. Jõin natuke vett ja läksin uuesti magama ning nägin veel ühte, kaheosalist und:

Olin koos kahe sõbraga sattunud mingile kirjandusüritusele, kus olid kolm keskealist naist (publik) ja üks keskealine mees (esineja), ja loeti Edvin Aedma lugusid (mind nad nägupidi ei tundnud). Mina olin koos kahe sõbraga (need võisid olla näiteks Heiki, Ahti või Martin). Keskealine mees luges kõigepealt ühe teise autori loo, ning alustas siis pikka, stereotüüpset ja täiesti mööda kõnet Edvinist ja tema loomingust. Siis hakkas ta ühte mu vanemat lugu ette lugema, tehes seda samuti kuidagi ebameeldivalt teatraalselt ja tehislikult.
Minu kõrval istuv sõber võttis sisse natukene mugavama asendi, et selga paremini toetada, mis aga lugu ette lugevale härrale sugugi ei meeldinud, sest ta pidas seda solvavaks ja segavaks. Ta liikus, ise pahase häälega edasi lugedes, meie juurde, ning hakkas oma puust jalutuskepiga mu sõpru ning mind udjama, ise pahaselt häälitsedes. Võtsin talt jalutuskepi ära, murdsin selle pooleks, ning viskasin saali teise nurka. X)

Järgnes vaheaeg, ning minu juurde tuli mu hea sõber ja suurepärane luuletaja/kirjanik Kristiina Ehin. Tal oli neli väikest last, ning me olime üksteist üle pika aja kohates väga rõõmsad. Me kallistasime, ta ütles mulle samal ajal "õnn", ning mul oli tunne, et mingi hästi hea ja helge asi kandus tema seest minu sisse. Selline uni oli. ^__^

hea 88

Kell on 11.20 88sel ja valmistun raamatukogust koju minema. Kirjutasin valmis oma 3-lehekyljelise n4idendi/lavastuse playwritingu klassi jaoks ja vaatasin kaua net art'i, t4psemalt parimaid kunstnikke Elfwoodist. Oli v4ga palju h4id ja inspireerivaid pilte, ning kavatsen kodus veel joonistada.
L4ksin yhe raamatukogut88taja juurde (selline ca 28 aastane mees) ja kysisin, kas siin on v6imalik kahepoolselt printida v6i paljundada. Ta tuli oma laua tagant v4lja ja tuli igaks juhuks minuga printeri juurde kaasa. Kui ta hakkama ei saanud, kutsus ta veel yhe teise raamatukogut88taja (kes oli umbes sama vana tyyp) ning nad uurisid kahekesi printerit, et kas oleks v6imalik.
"I actually need only the first two pages to be double-sided and the third one separately, which makes things even more difficult!" kiitsin r66msalt takka. L6puks m6lemad tyybid vabandasid, et mind aidata ei saa, ja me l4ksime tagasi oma kohtadele. "A small adventure in every night!" kommenteerisin :)

Eriline aeg ja ehe täiuslikkus

editors note: t4nase ilusa p4eva auks on enamik numbreid asendatud t4pit4htedega

Eile õhtul hakkasin oma tiibadega vilepilli otsima ja avastasin, et see on kadunud! Otsisin kogu toa põhjalikult läbi, lootes, et see tuleb igal hetkel välja, kuid ei. Tundsin kehas põletavat kahjuvalu. Samas tegin kiiresti plaani, kuidas pilli leidmisvõimalust maksimaliseerida: kõigepealt käin Kadri toas (sest võibolla unustasin selle sinna), siis raamatukogus, ja kui sealt ka ei leia, prindin terve portsu otsimiskuulutusi ja riputan need linna. Samuti lähen muusikapoodi, et leida uus, ja võibolla isegi veel hõbedasemalt helisev vilepill. Mõtlesin, kus vilepill võiks parajasti olla. Loobusin latiino tantsuõhtust, sest tahtsin samal ajal lugeda raamatut "art of film" ja lõpuks läksin ühte teise klubisse tantsima.

väike, võibolla pealtnäha offtopic, kuid tegelikult kontekstis olev vahepeala:
Minu jaoks on informatsiooni (ning semantika-, süsteemi- ja veel mõned) teeoriad, taoism ( budism), ja 'jumala' mõiste omavahel väga tihedalt seotud. Ma ei tahaks sellest täpsemalt kirjutada - sest sellel teemal on rääkida niivõrd palju parem.

Seal klubis polnud eriti tore (kuigi vahepeal olid väikesed meeldivad nüansid) ning jõudsin koju umbes pool kolm. Pesin, mediteerisin ja läksin magama.

Unes nägin erinevaid asju, kuid peamine oli üks, eriline ja korduv motiiv: Ma otsin erinevatest kohtades oma vilepilli ning avastangi selle mõnes väikses tähelepandamatus kohas: paberilehe serva all, karbikaane taga, põrandal seina ääres jne. Kui ma pilli kätte võtan siis kõigepealt rõõmustan väga, kuid seejärel hakkan muretsema, et äkki on tegu unega, ning (näen unes, et) ärkan üles. Siis on vilepill mu käst muidugi kadunud ja ma hakkan seda uuesti otsima. Järgmisel korral, kui ma pilli üles leian, tean ma juba, et see on uni, aga proovin vilepilli siiski unemaailmast ärkvel oleku maailmasse kaasa võtta, hoides ärkamise hetkel (mida ma näen unes) pilli mõlema käga kinni - sellele vaatamata kaob aga pill siiski ära. Ja nii väga palju, vähemalt kymneid kordi. Kuigi see uni on kergelt häiriv, pean seda lõppkokkuvõttes siiski väga heaks, huvitavaks ja õpetlikuks uneks :)

ärkan üsna vara, 9 paiku, ning lähen hommikust sööma (omlett topeltsibula ja kõikvõimaliku muu meeldiva kraamiga. Lisaks lihaga ja lihata kaste nign küpsetatud juustuga mõnus sai. Joogiks mahlasegu, mis pärast mitmepäevasst eksperimenteerimist väga hea maitse saavutanud: ca õ0% õunamahla, ca 20% banaani/guajaava(?)jt. mahlade segusid, ca 10% viinamarjamahla) ning seejärel l4hen ülikoolihoone ees olevasse, sõbraliku autotee lähdeal olevasse, pargilaadsesse paika väiksest raamatust 10-minutiliseid näidendeid lugema. Olen ühe väga suure ja väga laia võraga sükomooripuu all. Tänavatel on vähe inimesi, päike ja õhk on väga soojad, selged ja mõnusad. Näidendid on head, ja tunnen, et see on eriline, kirgas aeg.

Minu juurde sõidab üks lahedalt pika habemega jalgrattur-vanamees. Ta sõidab mööda maad ja jutlustab jumalast. Ta ei usalda eriti kirikuid, ta soovitab pigem igaühel ise piiblit lugeda ja jeesuselt õppida.

Vestlen temaga, ja toon välja ühe peamise kivikese, mis minu religioonidesse vähesema kriitikaga suhtumise sandaali/soki sees on.

väike eelnev selgitav remark:
Minu jaoks on religioonid (sh loomulikult ka taoism) inimeste poolt välja mõeldud, ning parimal juhul on nende toime ja eesmärk inspireerida inimestes headust (selle sõna kõige paremas tähenduses)- mida nad õnneks, ja mõnikord isegi tihtipeale, teevad.
See, et nad sisaldavad endas lisaks headusele inspireerimisele ka kõiksugu muud jama (nt. seda, milline on jumal ja elu pärast surma, mis on jumala nimi, kuidas tuleb riietuda, tervitada, usku levitada, palvetada, jne) on inimlik viga. Viga, mille kahjutuid nüansse võib andeks anda, aga mille mõnedel komponentidel võivad olla väga halvad tagajärjed.
Seega väga hea religioon oleks midagi sellist, mis seaks esikohale abstraktse headuse (ja sellega kaasneva tolerantsuse, inimõiguste järgimise, vägivallatuse, endast erineva mõistvuse etc.) /.../
proovisin siia kirjutada mitmeid täpsustusi jpm selle religiooni kohta, aga näen et sellest ei tuleks head nahka :)

Ühesõnaga, siin siis see kivike, mida ma ka lahedale vanakesele edastasin: Kui jumal on nii hea (ja see tähendab ka isetu), siis ei peaks ju tema jaoks vajalik olema, et me teda kiidaks, või usuks. Talle oleks ju kõige tähtsam see, et me lihtsalt üksteise vastu head oleksime. Miks peaks talle veel vaja olema, et me teda usuks? Kas talle ei piisaks lihtsalt sellest, et meie siin maa peal oleme üksteise (ja maailma) vastu head.

väike kõrvalepõige:
Rääksin sama juttu ka Bahaia religiooni pooldajatele. Nad alustasid sellest, et jumalasse uskumine teeb lihtsalt jumalale rõõmu (samuti nagu mehe ja naise või vanemate ja laste puhul, on ju tore, kui üks usub, et teine olemas on, kui nad omavahel räägivad jne.). Ma vastasin, et kui mina oleksin isa, ja mu lapsed oleksid tõesti väga head (kõige paremas ja üldisemas tähneduses) siis oleks mul nende üle isegi siis hea meel, kui nad minusse ei usuks või minust midagi ei teaks. Ja arvestades, et 'jumal' on kindlasti palju isetum ja parem kui mina, võiks ju arvata, et teda häirib mitteuskumine veel vähem. Ja lisaks (NB), hea olemine ju ongi omamoodi metafooriline jumalasse uskumine/temaga suhtlemine. Sellega suutsin ma Bahaialasi panna tunnistama (kuigi nad tegid seda põiklevalt ja kergelt hämmastunult) et tõepoolest, võibolla on tõesti nii et usku pole vaja ja piisab ainult hea olemisest. Mis oli väga lahe.

Lahe ratturvanamees oli aga vist oma kristalliseerunud usus liiga kinni (eks ta oli juba vana ka, mõtlemine staatilisem jne :D ja ei saanud minuga nõustuda (nagu enamik usklikke, paraku). Ei - hea olemine on küll väga hea..."but without faith/believing, its not complete".

Faking uskumine my ass. Minul on mu informatsiooniteooria ja sellele lisaks avatusel, mõistvusel & tolerantsusel põhinev headuse kontseptsioon ja kriitiline maailmavaade and im gonna pass.
You go about talking your shit about how you know the name of god, man who told you so?
Was it really god speaking or was it your neigbhour Joe?
Cut the crap man, you know shit about god, you dont know even how to behave!
You go about swearing, being violent, dissing people, and you say youre better cos you know the gods name?
I dont know whos god, ive never seen the burning bush or buddha or fucking holy speaking cow,
Ive only seen many people saying: I know! I know!
Jah, ma arvan et maailm on rohkem kui üks füüsikateooria ja et tasub teha head, aga palun, ära tule mulle rääkima, et seda tuleb teha jumala meeleheaks ja et sa tema nime tead!
Ma ei kiida jumalat ega ehita talle kodu või maja! Kui ta on olemas siis talle pole seda vaja!
Ma ei karda jumalat ja ma ei kummarda talle kogu aja! Kui ta on olemas siis saa aru mees, talle pole seda lihtsalt vaja!
Man, think with your own head for christs sake!
Think and analyze whats good, whats bad and whats just fucking fake!
Yo! dedicated to all believers, word!
We're outta here, man..

khm, see oli siis üks väike temaatiline vahepala ^_^

Jätsime ratturvanamehega sõbralikult hüvasti ja lugesin edasi. Kõikjal mu ümber oli väga kaunis - puudelehed sahisesid, päike paistis, rohutirtsud siristasid valjult ja valgus oli väga ilus. Mu kõrvale maandus üks merevaiguvärvi kuldpruuniks kuivanud leht ja ma võtsin selle kätte. See oli väga ilusa karvase pinnaga. Ilusat puulehte oli mõnus käes hoida. Kell lõi üks ja jalutasin raamatukogu poole (see oli umbes 2 minuti tee, paarsada meetrit) . Raamatukokku jalutades tundsin ennast ülihästi ja täiesti muretult. Jalutasin sisse ja küsisin, kas on leitud sellist puust flööti. Tädi kolistas riiuli juures karbiga (kuulsin sealt korraks küll heli, mis sarnaneb sellele, kui mu vilepill mõne asja vastu kõlksub) kuid tuli tagasi ja ütles, et kahjuks pole seal midagi sellist. Palusin tal korraks vaadata ja ta leidiski selle ja tõi mulle kätte! *_*
Rääkisin talle oma unenäost ja ta ütles, et tal on väga hea meel, et pill nüüd minu käes on. (Muide, võtsin algusest peale siin blogis eesmärgiks, mitte ilma põhjuseta inimeste nahavärvust välja tuua. Näiteks see raamatukogutädi oli tumedanahaline).

Ahh, kui hea.
Siinne postitus on muidugi väga pikaks veninud, aga siin veel natuke:

Tahaksin ikkagi veel kirjeldada, kui sõbralikud siin inimesed on.
Nimelt on siin lood niimoodi, et kui sa tänaval kõnnid ja kellelegi (suvalisele möödujale) otsa/silma vaatad, siis ta tavaliselt naeratab sulle - aga mõnikord ka ütleb sõbralikult: "howya doing?" või "Hi". Morgantown on küll sõbralikum, kui paljud teised (suuremad) ameerika linnad, aga paljud kohalikud on öelnud, et suur osa sama suurusega linnu (ca 30,000 elanikku) on umbes sama sõbralikud. Et ameerika kultuuri, maa, ja ühiskonna positiivsematest külgedest head ettekujutust saada, kujutage nüüd ette, mitu 30,000 suuruse elanikonnaga linna ameerikas on, ja kujutage ette neid kõiki sõbralikke inimesi, kes seal elavad. Euroopal on ameerikalt siiski palju õppida.

Eile jalutasin Dollar General poes, kus oli perekond lapsevankriga. Põnn (kes ilmselgelt veel eriti rääkida ei osanud) vaatas mulle vankrist otsa ja ütles prooviks välja tõenäoliselt suure osa oma sõnavarast: "Hi"
^_^

reede 6htu reflektsioon

Eilne pidu oli p4ris tore ja eelk6ige maailmapilti avardav. Ma arvan, et straight inimestele
tuleks kasuks korra m6nes sellises klubis k4ia ja teistsugust kultuurisegmenti kohata.
note: kes veel ei tea (seda tuleb m6nikord ette), siis gay-klubid on loomulikult ka tydrukutele, ja inglisekeelsetes kultuuriruumides kutsutakse lesbisid tihtipeale samuti gaydeks. Muusika oli seal vahelduva eduga ysna hea. Tantsisin natuke yhe tydrukuga, kes keerutas muusika rytmis n88ri otsas olevaid neoonvalgusega helendavaid torukesi ja proovis seda ka mulle 6petada. Selle 6ppimine polnud sugugi nii lihtne, ning pean selle kunagi paremini k4sile v6tta.

J6udsin koju umbes kella 4ks ja keskendusin/mediteerisin enne magaminekut. Kasutasin sellist meditatsiooni, kus mediteerija seisab peegli ees ja vaatab endale otsa. Selleks, et m6ista/kujundada ennast ja (oma) maailma. Teine v6imalus on selle l4bi j6uda sisemise vaikuseni, kus enamik teadlikust, s6nalisest ja helilisest m6tlemisest vaibub, ning alles j44b ainult vaikne & selge enese tajumine.

T4na pole veel v4ga palju toimunud, kuid 6htuks on plaanis vist latiino-tantsude 6htu. Sinna kutsusid mind v4ga toredad ja s6bralikud mehhiklased Betti, Berto ja Elisa :D
Nyyd hakkan playwritingu jaoks n4idendit kirjutama.

Reede 6htu *_*

T4nane reede 6htu algas juba eile, sest reedel loenguid pole :)
Eile vaatasin Mountain Lairis (mis on n.8. omamoodi peahoone siin) stand-up comediane, mis oli tore. Ja vaatasin pealt seda, kuidas mu ameerika s6brad (Megan, Haley jt) alustasid sellist m4ngu: iga m4ngija m6lemasse k4tte teibitakse 2 suurt 6llepudelit (ca 1,3 liitrised, arvan. Mingi 40 ounssi pudel vms.) Ja nad ei tohi ennem pissile minna, kui 6llepudelid on tyhjad. Ypris paha m4ng, minu arvates :)

Peatselt l4hen recc centrisse m4gi(seina)ronima ja ujuma. 6htuks kutsusid mu ameerika s6brad
(nad on straightid) mind kohalikku gay-klubisse, sest see pidi tantsimiseks k6ige parem koht
olema. Lahe.

Neljap4eva 88 oli selle p4rast meeldiv, et sain enne magamaminekut pikalt m6tiskleda. Ja vist hommikul enne 4rkamist ka. V4ga tore on niimoodi m64lda, arvan. Kui ma v4ike olin ja vanaemal kylas k4isin, siis ei j44nud ma 6igel ajal magama, vaatasin aknast v4lja, ja m6tlesin igasuguste asjade yle. Hommikul 4rkasin aga liiga vara yles, ja pidin ka vaikselt pikutama ja m6tlema. Ma arvan, et see oli p4ris kasulik :) " vadistas Edvin.

Neljap4ev

Unes olin v4ike (9-12 aastane) tydruk. Oli ka teisi p4ris toredaid unesid.

Uni, öö ja hommik. Vana kiskja

T4na n4gin sellist und.

Istusin kuskil toompea pargi kandis, yhe vana puumaja juures pingi peal. Minu l4hedal askeldas mingi vana vene naine, ning seda k6ike vaatas eemalt pealt yks kole ja paks mees. Vabandasin v4ga primitiivses vene keeles ja kysisin, et ega ma neid ei sega vms. Naine asutas ennast minekule, aga kole mees tuli ysna s6braliku, v6i siis v4hemalt neutraalse n4oilmega minu suunas. Kui ta aga minu juurde j6udis, l4igatas ta minu pihta 4mbrit4ie mingit haisvat vedelikku, t64n4oliselt solki, ja vist naeris parastades. Ytlesin oma vigases vene keeles, et mina soovisin talle ju ainult head, ning et miks ta siis mulle paha teeb. Selle peale sai kole mees v4ga vihaseks ja tormas mulle kallale. Jooksin mineme, ning j4litajatega liitusid veel kaks p4tti. L6puks j6udsin koju ja vist p44sesin ka j4litajatest.
J4rgnev osa r44kis sellest, kuidas yks tumedanahaliste suguv6sa oli pea kogu oma raha eest ehitanud yhe majadekompleksi (justnagu v4ikse kommuuni vms), kuid see oli maha p6lenud ja nad olid pea k6ik kaotanud.
Jalutasime isaga kusagil mu kodul4hedases vaikses linnaosas ja r44kisime juttu. Oli p4ris tore olla, aga millegip4rast natuke kurb ka. Mul kukkus yks ameerika kymnesendine maha ja veeres teise juurde. Kui ma need yles korjasin, siis n4gin l4heduses veel tervet hunnikut ameerika kymnesendiseid. Sain aru et see oli uni ja peatselt 4rkasin yles ka.
Oli veel 88 ja varajane hommik. Mulle tuli meelde yks asi, mis mulle muret tekitab, aga mida
ma eriti muuta ei saa. Ma lamasin voodis ja kurvastasin, ja see oli heaks meeldetuletuseks, milline see tunne on. T6usin kella 8-9 paiku yles ja ikka oli veel natuke raske & kahju. Hakkasin m4ngima vilepilli ja nagu olin lootnudki, tulid improviseerimise k4igus pillist ypris huvitavad h44led - ma pole kindel, kas ma olengi selle pilliga varem kurbi lugusid m4ngida suutnud. Samuti tegi see mu tuju paremaks nagu ma olin lootnudki. Seadsin igasuguseid asju korda ja peatselt olin juba all s88klas ja vestlesin s4ravi silmi kolme laheda mehhiklasega (Betti, Norberti ja Elisaga), tuju oli hea.

Tavaliselt ei tahaks ma eriti kurvastamisele t4helepanu juhtida, aga selle siia lisamine oli teadlik valik. Yheks p6hjuseks oli see, et tahtsin meelde tuletada, et pole hea suunata liiga palju oma t4helepanu neile (kurbadele) asjadele, mida pole v6imalik muuta. Maailmas on ysna palju kurba,
ja ma arvan, et eelk6ige on m6tekas tegeleda sellega, mida me muuta saame. Mitte, et kurvastamises midagi halba oleks. Samas muidugi siis on, kui see viib tahtej6u nulli ja annab sellega p6hjust veel suuremaks kurvastamiseks. Ma tahaks kurvastamisest veel kirjutada, aga on tunne, et olen juba niigi liiga palju kirjutanud. Sellest on k6ige parem ikka r44kida, n4iteks sinises hommiku- v6i 88valguses, koos kellegi heaga *smile*

Olen p4ris palju erinevaid jutte m6telnud, aga pole veel yhtegi kirjutanud. Yks lugu oleks heast koerast. Teine (sellest m6tlesin eile) oleks Meie Koopast! Meie koopas on ikka palju kulda, mitte nagu m6nedes teistes. V4ga m6nus on ennast kullahunnikus ringi keerata ja liha syya. Vahepeal keerad ringi, siis j4lle lesid. Siis tuuakse juua. M6nus. Ikkagi meie koobas ju!

*smirk*
ja tae kwon do ja enesekaitse on ka t4itsa toredad. Mulle kulubki jalgade painutamine ja muu flexibility 4ra. Instruktor on selline v4ike (ca minu pikkune) peagu kiilakas mees, kes vanuse poolest kyll vanamees (midagi 45-60 vahel, arvan), aga v4limuse poolest selline '4ge mees'. On teinud igasuguseid asju (kickboxi, maasv6uitlust, jiu-jitsut jne) ja palju reisinud. K6igele lisaks on tal pidevalt selline vana kiskja naeratus v6i muie. Mu vanaisas oli ka natuke sellist verd, ja ma loodan, et mul ka,)

Looming & oskus hoida/hävitada

Tudub, et hakkan 6ppima j4rgmiseid asju:


Directing,
Playwriting,
Art of Film,
Self Defence,
Mixed Martial Arts (loodetavasti rohkem maasv6itlust)
Physical conditioning (kavatsen seda kergelt v6tta .)
Tae Kwon Do (korea v6itluskunst, milles r6hk jalal88kidel)



Kirjutan siia ka nimekirja kursustest, mida ma alguses kaalusin, kuid erinevatel p6hjustel t6en4oliselt 6ppima ei hakka:



infant development,
adolescent development
advertising and society,
principles of advertising
drawing, figure drawing, advanced drawing
Communication studies- persuasion, Nonverbal Communication
early childhood education,
mentor teacher
society and food, introduction to nutrition
Linguistics (applied & psycholinguistics)
Management - systems analysis
Marketing - consumer behaviour,
Philosophy - problems of philosophy, intro to critical reasoning, symbolic logic
wrestling/physical conditioning, beginning kickbox
ingintegrated makerting & PR
Literature for Children
Sociology ja anthropology - juvenile delinquency

Theatre – stagecraft, playwrighting

Eile toimus yritus Fallfest, mille raames n4idati filme (Hellboy oli liiga lapsik, ja jalutasin pool tundi enne l6ppu minema. Iron man oli tore, aga vaatan selle kunagi hiljem l6puni), laval esinesid mingid rokk(?)b4ndid (mis polnud yldsegi minu maitse), ning lisaks oli avatud ka dancehall, kus m4ngisid ehtsad, paksud tumedanahalised DJ'd! Kujunesin seal v4ikseks staariks, sest tantsijad (kellest 90% olid tumedanahalised) moodustasid minu ymber cheering ringe ja cheerisid. Sellesse konteksti sobis v6itluskunstilaadne (break)tants ka rohkem kui n4iteks Euroopa omasse. Kuna ka muusika oli minu jaoks v4rskendavalt teistsugune (r4pil ja hiphopil oli ehedamat "black street powerit" juures kui euroopas), siis nautisin tantsimist ka rohkem.

K4isin p4rastl6unal "Art of filmis" ja sealne professor l4heb m6nusalt tehnilistesse detailidesse. Sissejuhatava teooriana filmitegemisse ja -kunsti on see v4ga hea loeng. Iga n4dal vaatame yhte vana filmi (kavas on ka "trip to the moon" ja teised klassikad, mida ma kyll n4inud olen, aga hea meelega uuesti vaatan).
P4rastl6unal vestlesin natuke yhe Tartus oleva kaunimustrilise kassiga .) Hea, kui karv ja käpad on samasugused.

M6nikord, kui ma m6tlen yrgsetest, arhailisematest ja primaalsetest(primal) fenomenidest, sarnasustest ja mustritest, j6uan ma abstraktsete tajukujunditeni v4ga sygaval asuvatest r4gastikest, kus k6ige algsemad informatsioonijooned yksteisest ristir4sti l4bi jooksevad. Neid jooni yhe kaupa ette v6ttes on v6imalik yliuduselt ja algeliselt saada ettekujutust mingitest k6ige arhailisematest tunnetest, emotsioonidest v6i suundadest, mis teadvusel, isiksusel (ja miks mitte ka n4iteks eksistentsil v6i maailmal) olla v6i(k)sid. N4iteks: liigutus, liigahtus, suund, iha, isu. Liigitage eelnevat l6iku vastavalt oma avatusele ja m6istmisele *smirk*

Uni:
Vahepeal on m6ned uned erinevatel p6hjustel vahele j44nud. T4nane uni oli sygavalt
inspireeritud batmani filmist the Dark Knight (mida ma k6igile vaadata soovitan). Une
l6puosas vaatasin Ahti ja yhe meie s6brannaga yhte uut b4tmani filmi, mis oli v4ga kurb.
Selle l6pus tappis Joker Batmani 4ra ning unes j4rgnes sellele liigutav stseen, kus mu s6brad
natuke nutsid ja mina neid lohutasin.

P.S
Mul oli tykk aega kiusatus viimase l6igu l6ppu k6ikv6imalikke eriti kawaii ja r66msaid n4gusid teha, aga l6puks otsustasin k4esoleva tekstiga piirduda *smirk*

esmaspäev ja muud kenad asjad

Tere ^_^

Selgus, et ma ei hakka ylikoolis jaapani keelt 6ppima, sest olin registreerinud ennast liiga algelisele kursusele (pealegi tundus 6petamise stiil ka liiga aeglane), ning keerulisemale ymber registreerumine osutus vastu ootusi v6imatuks. Nyyd j44b mul loota vaid oma jaapanlastest s6pradele, kes mulle juba natuke asju on meelde tuletanud. N4iteks "Kandooshita" (h44ldatakse ilma i'ta) t4hendab "im impressed" ;)
Mul on probleeme mitmetele ainetele registreerimisega, kuid loodan, et homme 6htuks on k6ik korras ning l6plik loengukava selgunud.
V6ibolla peaksin hakkama kirjutama, mida ma siin s88n?
Praegu v6iksin kokkuv6tlikult 8elda, et ameerika populaarseim toit on k6ikv6imalikud liha ja saia kombinatsioonid.


Eilne 6htu kujunes j4lle v4ga meeldivalt, sest veetsin aega nii: P4eval jalutasin yhe maja ees r6dul h4ngivate yli6pilaste juurde ja hakkasin nendega r44kima. Nad kutsusid mind kylla, millal vaid mulle sobib.

Edvin ameerika noortel kylas.

6htul l4ksin oma uutele s6pradele kylla. Seal olid Monique, Dellyn, Megan, Haley ja nende koer Stella. Stella oli h4sti m6nus helepruun koer, selline s6bralik, arukas ning lyhikese ja v4ga sileda karvaga. Istusime kolmel diivanil (need olid asetatud ymber v4ikse laua) ning ajasime m6nusasti juttu. Toas m4ngis ka telekas (sealt ketras sarja OC, mida meist keegi ei vaatanud). Nad kysisid mult igasuguseid kysimusi ja olid mu vastustega v4ga rahul. Vahepeal tegin nalja, ja siis oli k6igil tore. Koeraga m4ngisin ka. Neile meeldisid mu joonistused ja jutud ka. Tulevikus l4hen neile j4lle kylla.

Eile p4eval juhtus veel yks tore nali, mida siinkohal edasi pyyan anda. Jalutasin s88klas, otsides m6nda lauda p6nevate inimestega, kelle juurde maha istuda. Jalutasin m88da yhest s88klas t88tavast t4dikesest, kes seina k6rval seisis ja naeratasin ja lehvitasin talle. Hiljem jalutasin temast uuesti m88da, ning ta kysis: "Was it you or your twin brother who just passed me here?"
"You know, actually it was just a deja vu, and i didnt wawe to you either. " laususin usinalt, ja me m6lemad naersime. Kui ma hiljem tagasi jalutasin, ja t4dike kysis, et "Is my mind playing tricks on me again?", siis seletasin lahkesti: " You know, sometimes you can have these reverse deja vu's"
Lahkudes n4gin, kuidas t4dike parajasti sama nalja oma s6brannadele edasi seletas. Need olid yhed lahedad s88klat4did.

P4rast siinse kirjutamist kavatsen v6tta natuke 6htus88ki, minna PRT (personal rapid tranportation - need lahedad robot-vagunid, mis meid ringi s6idutavad) peale ja s6ita loengusse "The art of film". 6htul on mingi tudengiyritus, suur kontsert ja filmide "Hellboy" ja "Iron man" vaatamine.
*purr*

S6bralikud

Olen v4sinud, ning kirjutan siinset t4nu heale Kadrile, kes lubas mul oma arvutit kasutada. Alguses pidin koos teistega kuhugi baari/klubisse mingit b4ndi kuulama minema jne, aga otsustasin, et olen v4sinud ja tulen pigem siia.

Eilne p4ev oli ylitore. Selle kulminatsiooniks oli "piknik" recreation centre'is, mida kirjeldaksin j4rgmiselt. V4ga suur hoone, milles on seinte 44res lauad, kus yli6pilased tutvustavad oma klubisid (mountaineering, cooking, law, voluntary health service jne.), ruumi keskel on lauad v4ga laia ning rikkaliku toiduvalikuga ning suured vannid t4idetud j44 ja purgijookidega. See k6ik on loomulikult tasuta. Ning selle ruumi sees on tuhanded inimesed, kes on k6ik yksteise vastu ylis6bralikud, t4helepanelikud ja avatud. Igal hetkel ytlevad sulle inimesed s6bralikult "Hey, hows going?", naeratavad sulle, kui sa neile otsa vaatad, ning on valmis sinuga s6bralikku ja julgustavat vestlust alustama, kohe kui sa vaid seda soovid. Seda teevad nii suurt kasvu nokamytsidega j6mmilaadsed sportlased kui ka v4iksed armsad tydrukud. Ja suures osas on see nende k6igi jaoks t4iesti siiras ja loomulik. Arvan, et see on yks olulisi ameerika v44rtusi, mida enamik eestlasi ei tea ega oska tegelikult ette kujutadagi. Samuti on t4iesti loomulik, et kui sa t4navalt kellegi k4est teed kysid, muudab ta oma trajektoori, jalutab sinuga s6bralikult koos soovitud paika ja l4heb hiljem oma teed, sult midagi vastu ootamata. Pean siiski mainima, et ka ameeriklaste jaoks on Morgantown keskmisest s6bralikum linn - minu jaoks k6ige s6bralikum, mida siiani kohanud olen (ma pole v4ga palju reisinud).


Syya saangi nii h4sti kui arvasin - igal s88gikorral v6in valida k6ikv6imalike burgeri-, wrapi-, ja s4ndvitshi (kas pole kena s6na?)kombinatsioonide, soojade toitude, salatite, koogikeste, kypsiste ning jookide vahel ja syya v6ib nii palju kui vaid soovin.
Recreation centre'is k4ima hakates v6in tasuta ja nii palju kui soovin basseinis ujuda, ronimisseinal "m4gironida", j6usaali kasutada, joogas v6i maadluses k4ia jne. Linnasisene transport on samuti tasuta ja m6nusalt ulmeline (siin s6idavad eraldi k6rgteedel ringi pisikesed kollased kummiratastega elektrivagunid, mis on t4iesti automaatsed ja ilma juhita).

Muide seal pinkikul avastasin ka yhe v4ga laheda religiooni (yks nendest ylikooli klubidest), soovitan kindlasti lugeda: http://en.wikipedia.org/wiki/Bah%C3%A1%27%C3%AD_Faith
v4ike kokkuv6te: The Bahá'í writings emphasize the essential equality of human beings, and the abolition of prejudice. Humanity is seen as essentially one, though highly varied; its diversity of race and culture are seen as worthy of appreciation and acceptance.
T4na seiklesin palju linnas ja k4isin koos oma toanaabri, tema kaksikvenna ja yhe ungari noormehega walmartis asju ostmas (k44rid, linad, ujumismask). L4ksime sinna bussiga, kuid kui tahtsime tagasi ylikooli campus'esse minna, selgus, et buss k4ib v4ga pikkade vaheaegadega, ja peaksime t6en4oliselt v4ga kaua ootama. L4ksin siis yhe kena autoga tydruku juurde ja kysimise peale s6idutas ta meid (st. nelja meessoost v4listudengit, keda ta varem ei tundnud) kohe t4pselt sinna, kuhu me tahtsime. Eestis oleksime t6en4oliselt pidanud pool tundi auto juurest auto juurde k4ima, ja l6puks ikkagi bussiga v6i jala minema.

Eesti mulle muidugi v4ga meeldib, aga on mitmeid alasid, kus meil oleks palju areneda :)
Mul on hea meel, et olen praegu morgantownis.
P.S. Siin v6ib k6ikjal kohata ca 120-150 kiloseid inimesi, see on p4ris kohutav.

Uni: oli hea uni, millest m4letan vaid h4gusat l6ppu: mingi kahtlane ameeriklane oli mind teavitamata sk4nninud v4ljaandest "M4rkide ja masinate Seitung" minu illustratsioonid, hankinud kuskilt mu lugude t6lked ning avaldanud selle koos mingi segase jutuga mingis ameerika ylikooli almanahhis *smirk*

Tallinn - Morgantown

(kellel allj4rgnevat on 4'de, 6'de ja 8'de t6ttu keeruline lugeda, kopeerige tekst wordi, ning vahetage numbrid vastavate t4htedega v4lja)

Allj4rgnev kirjutatud osaliselt oleviku ajavormis, et lisada p6nevust ning samuti teksti ning sellele eelneva m4rkega viidata teooriale et kogu v6imalik aeg on olemas ning tajume seda hetkede kaupa lihtsalt oma piiratuse t6ttu (samuti nagu tervet 6una v6i k6rvitsat pole v6imalik korraga 4ra syya, vaid tuleb ampsu kaupa omastada) :)

K6ik kulgeb m6nusasti. Lendame Helsingisse ja valmistume 8 tunniseks ameerika reisiks. K6igepealt v6imlen lennujaamas ootajate r66muks ja pahameeleks tublisti (unustamata ka tuharalihaseid), et reisi ajal keha kangeks ei j44ks, ja seej4rel r44gin Kadrile (kes l4heb siiski 6ppima ajakirjandust, mitte juurat) tema soovil tervislikust ja ebatervislikust toitumisest ja enesekaitsest ^_^ n4itan lihtsamaid asju, millest ka ilma harjutamata kasu on .
L4hme lennukile ning tutvun lennu k4igus Paulina ja Mikao(?)ga, kes naasevad oma poola vanaema juurest Connecticutti. Meile tuuakse syya ja tellin ohtralt lisaportsjoneid ^_^
Lennu k4igus 6nnestub mul j4ljetult 4ra kaotada v4ljaprinditud leht ameerika osariikidega, mille kavatsesin p4he 6ppida. Kui oleme juba tunde s6itnud, ning olen piisavalt kaua klassikalist muusikat kuulanu, hakkab mu peas toimuma midagi meeldivat ja veidrat *_*
Nimelt avastan, et mu visualiseerimisv6ime muutub ebatavaliselt v6imsaks, ning suudan enesele peaaegu et ise hallukaid tekitada. K6igepealt kujutan silmad kinni ette k6ikv6imalikke esteetilisi stseene, metamorfoose ja fenomene. N4iteks yhte tohutut, galaktiliste m66tmetega
lossi, mis on t4idetud p6n4vate, heade ja 6nnelike olendiga, kes k6ik oma pisikest elu elavad. Selles lossis leidub terveid maailmu.
Hiljem visualiseerin asju juba lahtiste silmadega. N4iteks kujutan ette, et mu syles ja jalgade peal k6igepealt tantsivad ja hiljem v6itlevad igasugused v4ikesed tegelased. Visaliseerin nad umbkaudu peopesa suurustena. Vahepeal vaatan ka aknast v4lja, ning mul 6nnestub n4ha islandit v6i gr88nimaad.
New Yorkis l4heb Kadri Pittsburghi lennukipiletit ostma, ning mind lubab yks usin airport shuttle juht viia Port Authoritysse (kust Pittsburgi saab) 19 dollari eest, mille sportlikust entusiastist ja l4bi raskuste 18 dollari peale haggle'in *_*
Shuttle'is (mis on selline v4ikebuss ehk furgoonauto) seletan oma k6rval istuvale tervishoiut88tajale, et vee fluoriseerimist (mida ameerikas tehakse) peetakse euroopas juba ammu vananenud ning kahjulikuks strateegiaks, et seda minu teada yheski euroopa riigis ei tehta, ning m6nel pool filtreeritakse vett isegi eesm4rgiga sealt fluori v4hemaks v6tta. See on minu v4ike panus ameerika tervishoiusysteemi arendamisesse, sest tean, et teadjamad inimesed ameerikas v6itlevad fluoriseerimise vastu ning see protsess vajab aega (vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Water_fluoridation ). Vestlusega liitub teinegi s6bralik ameeriklane (nad on k6ik s6bralikud :) ja r44gib minu r66muks, et California osariigi linn Santa Cruz sai kodanike h44letuse abiga fluoriseerimisest lahti.
Port Authoritys on mul ca 2 tundi aega, ning veedan seda ringi jalutades ning v4ikseid seiklusi seigeldes :)
Viimaks l4hen Pittsburghi bussi peale (52$), s6idan 88sel 13 tundi (mille v4ltel bussijuht aega-ajalt peatub, sisetuled syytab ning valju h44lega teatab, kus me oleme ja kui pikk paus on. Bussijuht r44gib m6nusalt venitades, ning on tore n4ha kuidas ta t6epoolest naudib mikrofonisse r44kimist. Ameerikas on r44kimine t6epoolest rohkem kunst ja meelelahutus (jpm) kui eestis).
J6uan kohale kell 6:05 hommikul, ja kohe lubab mind yks taksojuht 5 dollari eest kesklinna viia. Sinna, kust saan paari dollari eest bussiga lennujaama, kust mulle vastu tullakse. Tee peal r44gime sellest, kuidas Eurooplased ei tea, et Ameerikas elavad paljud t88tajad eelk6ige jootrahast ehk tip'ist (ning et v6iksin juhile ka n4iteks 7$ anda). Vabandan, et mul on praegu v4he raha (mis on loomulikult t6si) "Youre gonna get alot of slack from people if you dont give them tips" ytleb mu valge, keskealine taksojuht. J6uame kesklinna - elav liiklus, ilusad pilvel6hkujad, v4rvilised kohvikud jne. Annan talle raha, lausun "thanks for the tip" (pidades silmas tema loengut tip'ist ning v4ljun taksost) j4tame s6bralikult hyvasti ja ma v4ljun taksost. Kui astun aga pagasi juurde, et sealt oma suurem kohver v6tta, kihutab auto minema.
Proovin juhile korraks k4tega lehvitades m4rku anda (kuid tean, et tavaliselt p4rast inimese v4ljumist ei vaata juhid tahavaatepeeglisse) ning jooksen seej4rel autole j4rgi, pyydes jooksu pealt auto numbirm4rki memoriseerida. 6nneks on masin
peatunud ristmikul punase tule ees, ning kuulnud mu koputust pagasnikule, teeb juht selle lahti ning ma saan oma kohvri k4tte. "So was this an intended lesson?" kysin. "No, it was just an accident." vastab juht. Hiljem olukorra yle m6eldes arvan, et see oli t6en4oliselt eksitus jah, kuigi selle kirjeldamiseks oleks "kuritahtlik hooletus" ehk samuti sobiv v4ljend.
Moraal: 4ra maksa juhile enne, kui kohvrid k4es.
Veedan 6 (!) tundi Pittsburghis jalutades ja avastades. Mulle meeldib arhitektuur ^_^
L6puks s6idan lennujaama, kohtun seal Kadriga (kes maksis oma NY-Pittsburgh lennureisi eest ca 130$ , ning 88bis hotellis, kus olid lutikad) ning kohtume seej4rel ylikoolist vastutulnud inimestega, kes meid yhikatesse viivad. Tore :)

Olen kohutavalt v4sinud (7 tundi jetlagi + 13 tundi bussis6itu, ning alates hommikul klo 6'st yleval olemine), kuid l4hen siiski veel koos teistega poodi ja ostan syya. Saia, shokolaadipiima (p4rit ilma kasvuhormoonideta lehmadelt) juustu, sinki, banaani, ylitervisliku koostisega maap4hkliv6id ja mingit rohelist puuviljavahtu. Lisaks veel 30 krooni maksva kvaliteetse nokamytsi. Mu toanaabriks osutub yks tore, tagasihoidlik sakslane, Christian. L4hen magama kell 9, ja 4rkan kell 9. P4rast 4rkamist mediteerin p6hjalikult ja teen natuke hommikuharjutusi.
Saabub ilus p4ev, mille ametliku osa l6pus (t4psemalt klo 4:38 ameerika aja j4rgi) l4hen raamatukokku ja kirjutan teksti, mida sa praegu loed *_*

P.S: uni (ei soovita 6rnadele lugejatele):
N4gin unes yhte p4ris toredat, p6hjaliku stsenaariumiga ja ypris filmisarnast lugu.
Lyhidalt kokkuv6ttes r44kis see sellest, kuidas yhes vaikses kandis elav peategelane j6udis otsusele, et ta on eriline, ning hakkas 88siti, ning peatselt ka p4eval k6iki inimesi tapma. Tegevuse k4igus leidis ta endale ka terve hulga jyngreid (suures osas noored tudengid).
Une l6pus olid nad just tapnud yhe ennast kraavi peitnud naise, kui l4hedal oleva suure puu otsast k6netasid peategelast ja tema kampa kaks meest. Nad olid yle 30 aastased ja t88tasid bioloogidena (v6ibolla ka ornitoloogidena), oma meelelaadilt sellised, keda kutsuksin meistriks. Nad ronisid j6hkrat seltskonda yldegi kartmata puu otsast alla, ning ytlesid midagi sellist: "ideed, mille j4rgi te k4itute, on kyll abstraktselt ja kontekstivabalt 6iged, aga see mida te konkreetselt teete, ei ole ei 6ige ega ka hea. Ka teie endi p6him6tteid arvesse v6ttes."
Mees, kes seda ytles, t4psustas ennast veel natuke, et tapjate juht temast kindlasti aru saaks.
Meistri s6nad t88tasid, ning korraga sai "eriline" inimene oma veast aru. Uni l6ppes sellega, et tapjad sooritasid enesetapu ja/v6i aitasid seda yksteisel teha.
Une puhul oli v44rtuslik see, et kogesin seda nii tapjate, ohvrite, kui ka meistrite silmade l4bi.
Selline uni oli.

j4rgmise postituse loodan kirjutada homme. K6ik kommentaarid on ylioodatud ^_^
(kaasa arvatud arvamused m6ne puulehe kuju kohta, kirjeldused, mis on kommenteerija ees
laual, ning teised v4heinformatiivsed ja s6bralikud kommentaarid )

öö enne lendu - blogimisest, kirjadest ja muust

Homme lõuna paiku asun sõitma, ning peaksin õhtuks (sealse aja järgi ca kella neljaks) New Yorki jõudma. Seejärel 13 tunnine (öine) bussireis Pittsburghi ning sealt Morgantowni, kus asuvad ka meie ühikad. Reisikaaslaseks (vähemal New Yorkini) on Kadri, tore ja asjalik tüdruk, kes läheb WVUsse (kui ma ei eksi) juurat õppima.

Alljärgnevalt mõned mõtted blogimisest ja kirjade saatmisest (arvestades, et nii mina kui mõned mu sõbrad on suures osas blogide mittelugejad). Arvan, et blogid on maailmale palju juurde andnud, neist saab väärtuslikku informatsiooni, ning nende kaudu võib nii mõndagi mõista ka kirjutava inimese sisemaailmast. Samas kujuneb neist tihtipealne virtuaalne... pehmelt öeldes "tualett" (ehk teisisõnu, okseaken, sitakanal vms. x) või muu sarnase funktsiooniga abivahend, mille kaudu inimesed endasse kogunenud prahti maailmasse paiskavad. Selle alla käib siis ka tavalise & vigase informatsiooni paljundamine. Samas on blogid kasulikud ka blogijale endale, võimaldades ennast reflekteerida ning ning fragmente mõtetest arhiveerida.

Mulle meeldiks kõigile headele sõpradele ja pereliikmetele saata ainult isiklikke kirju sellest kuidas mul läheb, kuid see võtab tõepoolest palju aega, ja ma usun, et enamik teist pigem rõõmustab selle üle, et Edvin ei pea ühtedest ja samadest asjadest paljudele inimestele eraldi kirjutama ning tal jääb sellevõrra rohkem aega nende toredate asjade jaoks, millest ta kirjutada saab ^_^

Samuti tahaksin mainida juba praegu, et märkan neid ridu kirjutades blogisse kirjutamise võlusid ning tunnen suurt imetlust ja hämmastust, kogedes ka avastamisrõõmu uuel viisil kirjutamisest *_*

Mul on hea meel, et te olemas olete, ning hea meel, et ka muu siinsega kaasnev (ma ise ja maailm meie ümber) samuti olemas on.

Järgmine postitus tuleb tõenäoliselt 2-7 päeva pärast.
Postitused on ameerika aja järgi, seega on eestis kirjutatud sissekannete aeg vale :)

Asjade pakkimine Tartus

Nägin unes, et olen vampiir koos teiste vampiiride ja libahuntidega ühes väga suures, hõredas ja üsna hästi valgustatud segametsas. Seal oli palju inimesi, ja enamik neist olid määratud surema. Mõned proovisid põgeneda, mõned peituda, ning mõned olid oma saatusega leppinud. Peamiselt tegelesin sellega, et proovisin Priidikut päästa, juhatades teda ohtlikemast paikadest eemale ning aidates tal metsast välja saada ^_^

Valmistun reisiks ja organiseerin asju. Mõtisklen blogimisest ning paljustki. Tuju hea )
Homme sõidan Tallinna.