Sisalik ja unekass

Siin on ilus sinise taevaga, päiksepaistega ja üpris külm päev. Filmiloengus räägiti kyll täitsa toredaid asju, aga millegipärast muutusin uniseks ja j4in natukeseks magama. Istusin pargipingil ja kogusin päikese käes soojust nagu sisalik või kass. Mulle tundub, et ma võiksin sisalikega päris sarnane olla. Olen ka sale ja hakkab kergesti külm *smile*
Kunagi mõtlesin loost, kus sisalikmees ja sisaliknaine on väga külmal lumisel maal ning vaatavad üle lume eredasse päikesesse. Mõtlesin sellele, mida nad tunneksid, kui nad külmas kuid sooja päikese käes üksteise krobelist nahka puudutaksid.

Eile päeval oli mu ühikatoas 27,5 kraadi, sest nüüd on küte sisse lülitatud. Eemaldasin suure osa akende ning ventilaatorite küljes olevast isoleerpahnast ning viisin temperatuuri 22 kraadi juurde :)

öösel nägin sellist und:

Oli raske s6ja-aeg, ning kõikjal võis näha vaesust või hirmu sõdurite ees. Sõdureid endid
siiski polnud. Kõigepealt vaatasin filmi, mille tegemisel oli keegi kasutanud ülioriginaalseid
eriefekte. Nimelt oli vanadest telekamängudest välja lõigatud erinevaid maastikke, kindlusi ja muid elemente, ning tehtud nendest digitaalne taust filmi põhistseenidele.
Mängisin ka ise mitmeid erinevaid arhailisi arvutimänge (peamiselt selliseid, mille zhanriks on horizontal shoot'em up). Mängides ühte mängu, kus läbi katakombide tuleb juhtida soomusmasinat, mis saab muutuda lennukiks (mängu kuvatakse külgvaates), sattusin aga ise uude paika. Nimelt kukkus mängus soomuk läbi põranda, ning järgmises unestseenis olin ka ise juba sügaval maa all. Täpsemalt ühe maja all, salajasel liftikorrusel.
Jaa, ühel vanal mitmekorruselisel majal, kus oli ka raamatupood, oli lift. Ning see, kes teadis trikki, sai liftiga sõita salajasele keldri/kanalisatsiooni-korrusele.
Seal oli pime ja palju katkise krohviga määrdunud seinu. Vaatasin pimedusse, ning aegamisi
sain aru, et mulle vaatab pimedusest otsa suur, metsiku näoga hunt. Hunt kuulus ühele mehele, kes oli endale maa all põhjaliku elamise sisse seadnud.
See mees tegeles peamiselt arhailiste, pixel-graafikat kasutavate mängude loomisega, ning tal olid kulunud riided ja punane habeme/juuksed. Mängud oli tema jaoks kunstivorm ning ta tegigi seal sügaval maa all mänge ja mängu vormis olevaid kirjanduslikke, filosoofilisi, kultuurikriitilisi jne teoseid.
Vahepeal ta selgitas ta mulle näitena, et üks algeline väikelastele mõeldud platvormer, mille ta tegi (see oli üks vähestest mängudest, mis ka inimesteni jõudis), oli sellepärast nii edukaks osutunud, et mängu peategelase pea oli proportsionaalselt suurem, ning lastel, kellel on samuti pea proportsionaalselt suurem kui täiskasvanutel, oli seetõttu kangelasega lihtsam samastuda.

See eriefektidega film, mida ma enne vaatasin, kasutas samuti lõikeid ühest tema mängust. Vahepeal oli seal maa all minuga kaasas üks sõbranna või õde või vend või sõber, ning me hakkasime kahekesi ühte õhupalliga lendamise mängu mängima. Mulle meeldis seal punkrilaadses maailmast eraldatud salakohas väga, ja ma tahtsin mõneks ajaks sinna jääda, et tolle erakuga koos mõni hea arvutimäng luua.
Mõne aja pärast tuli maa alla selle mehe punapäine ja liiga noor tüdruk (st tema vanus oli väiksem kui "pool mehe vanusest + seitse aastat" ehk sotsiaalselt mitteaktsepteeritud. Vt. ka http://en.wikipedia.org/wiki/Age_disparity_in_sexual_relationships ).
Nad rääkisid natuke omavahel ja siis juhtus midagi väga ilusat: nad mõlemad muutusid noorteks, kahvatu nahaga, gootikuvälimusega (neil olid tumedad juuksed ja silmad, ning mustad, valged & punased ja mustavalgetriibulised riided), kergelt kassinimeste sarnasteks olenditeks.
Nad embasid üksteist nii, et nende laubad ja ninad puutusid vastamisi nagu oleks nad üksteise peegelpilt. Ütlesin: awww, so cute! ja kallistasin neid nagu kahte kassipoega, ning siis ärkasin üles. Selline uni oli ^_^