Eesti elu ja soovid on mind sõbralikult enesesse neelanud ja seetõttu pole jõudnud siia tükk aega midagi kirjutada. Olen viimase kahe nädala jooksul tegelenud peamiselt pere ja sõpradega taaskohtumisega ning igasuguste väikeste asjade ärategemisega.
Ameerikast:
Pittsburghis NY bussi oodates sain sain tuttavaks ühe intelligentse üliõpilase Theodore Dasheriga, ning kogu aja mis New Yorkis olin, jalutasin koos temaga (tal oli ka kaart, mis muutis kõike lihtsamaks). mängisin Central Parkis oma tiibadega vilepilli, vestlesin ühe politseinikuga, kes rääkis mulle nalja (A man goes to a psychiatrist and says I have this problem, I wash my
hands too much, tell me what should I do? The psychiatrist looks at him and says: stop it.)
, sõin tänavalt ostetud röstitud kastaneid ja käisin muuseumis, kus olid kaunid maalid (mõnel oli kujutatud väga ilusat valgust) ja pronkskujud. Nägin linna paar tundi.
Ameerika inimeste, ühiskonna ja kultuuri kohta kokkuvõtteks mõned mõtted ja arvamused:
Nad on siiralt sõbralikud.
Nende hulgas on rohkem ülekaalulisi ja süvausklikke (sh konservatiivsemaid) inimesi kui Eestis.
Nende "level of being casual" on niivõrd kõrge, et seda võib pidada pealiskaudsuseks või hooletuseks (ja mõnikord on see tõsi, mõnikord mitte).
Lisaks sõbralikkusele on nad ka lahkemad, abivalmimad ja avatumad kui Eestlased.
Nende ühiskonnas on paljud head asjad oluliselt populaarsemad kui siin (näiteks kõikvõimalik heategevus, ühiskondlikud organisatsioonid, mittesuitsetamine, töö väärtustamine), ja samas on nende riigis mitmed asjad palju halvemini organiseeritud (haridus, tervishoid jne).
Kuna elasin ülikoolilinnas, siis sattusin eriti heasse sotsiaalsesse fragmenti ning nägin vähem varjukülgi. Kuna võtsin eesmärgiks just amkultuuri mõistmise läbi inimeste, keda tunnen, siis tutvusin ameerikas inimestega intensiivselt, kokku võibolla umbes 200 inimesega (mis pole sugugi halb valim). Usun, et suhtlen nendest umbes 15ga ka tulevikus :)
Kui kellelgi on tekkinud küsimusi või kommentaare, siis see postitus siin on selleks õige koht :)
Kirjutan vähemalt ühe postituse veel, seega ärge veel siinset blogi unustage *smile*
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Kui kahju, et sa selle blogi unarusse jätta tahad. Nii tore oli sinu ilusaid mõtteid ja põnevaid seiklusi lugeda.
Aga eks kõik ilus saab kord otsa.
Lohutab ehk ainult teadmine, et isegi kui sa neid mõtteid siia teistega jagamiseks ei kirjuta, siis mõtled sa neid siiski edasi ja seikled ka edasi, ja see on hea:)
Aitäh, Lee :)
Postita kommentaar