Tallinn - Morgantown

(kellel allj4rgnevat on 4'de, 6'de ja 8'de t6ttu keeruline lugeda, kopeerige tekst wordi, ning vahetage numbrid vastavate t4htedega v4lja)

Allj4rgnev kirjutatud osaliselt oleviku ajavormis, et lisada p6nevust ning samuti teksti ning sellele eelneva m4rkega viidata teooriale et kogu v6imalik aeg on olemas ning tajume seda hetkede kaupa lihtsalt oma piiratuse t6ttu (samuti nagu tervet 6una v6i k6rvitsat pole v6imalik korraga 4ra syya, vaid tuleb ampsu kaupa omastada) :)

K6ik kulgeb m6nusasti. Lendame Helsingisse ja valmistume 8 tunniseks ameerika reisiks. K6igepealt v6imlen lennujaamas ootajate r66muks ja pahameeleks tublisti (unustamata ka tuharalihaseid), et reisi ajal keha kangeks ei j44ks, ja seej4rel r44gin Kadrile (kes l4heb siiski 6ppima ajakirjandust, mitte juurat) tema soovil tervislikust ja ebatervislikust toitumisest ja enesekaitsest ^_^ n4itan lihtsamaid asju, millest ka ilma harjutamata kasu on .
L4hme lennukile ning tutvun lennu k4igus Paulina ja Mikao(?)ga, kes naasevad oma poola vanaema juurest Connecticutti. Meile tuuakse syya ja tellin ohtralt lisaportsjoneid ^_^
Lennu k4igus 6nnestub mul j4ljetult 4ra kaotada v4ljaprinditud leht ameerika osariikidega, mille kavatsesin p4he 6ppida. Kui oleme juba tunde s6itnud, ning olen piisavalt kaua klassikalist muusikat kuulanu, hakkab mu peas toimuma midagi meeldivat ja veidrat *_*
Nimelt avastan, et mu visualiseerimisv6ime muutub ebatavaliselt v6imsaks, ning suudan enesele peaaegu et ise hallukaid tekitada. K6igepealt kujutan silmad kinni ette k6ikv6imalikke esteetilisi stseene, metamorfoose ja fenomene. N4iteks yhte tohutut, galaktiliste m66tmetega
lossi, mis on t4idetud p6n4vate, heade ja 6nnelike olendiga, kes k6ik oma pisikest elu elavad. Selles lossis leidub terveid maailmu.
Hiljem visualiseerin asju juba lahtiste silmadega. N4iteks kujutan ette, et mu syles ja jalgade peal k6igepealt tantsivad ja hiljem v6itlevad igasugused v4ikesed tegelased. Visaliseerin nad umbkaudu peopesa suurustena. Vahepeal vaatan ka aknast v4lja, ning mul 6nnestub n4ha islandit v6i gr88nimaad.
New Yorkis l4heb Kadri Pittsburghi lennukipiletit ostma, ning mind lubab yks usin airport shuttle juht viia Port Authoritysse (kust Pittsburgi saab) 19 dollari eest, mille sportlikust entusiastist ja l4bi raskuste 18 dollari peale haggle'in *_*
Shuttle'is (mis on selline v4ikebuss ehk furgoonauto) seletan oma k6rval istuvale tervishoiut88tajale, et vee fluoriseerimist (mida ameerikas tehakse) peetakse euroopas juba ammu vananenud ning kahjulikuks strateegiaks, et seda minu teada yheski euroopa riigis ei tehta, ning m6nel pool filtreeritakse vett isegi eesm4rgiga sealt fluori v4hemaks v6tta. See on minu v4ike panus ameerika tervishoiusysteemi arendamisesse, sest tean, et teadjamad inimesed ameerikas v6itlevad fluoriseerimise vastu ning see protsess vajab aega (vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Water_fluoridation ). Vestlusega liitub teinegi s6bralik ameeriklane (nad on k6ik s6bralikud :) ja r44gib minu r66muks, et California osariigi linn Santa Cruz sai kodanike h44letuse abiga fluoriseerimisest lahti.
Port Authoritys on mul ca 2 tundi aega, ning veedan seda ringi jalutades ning v4ikseid seiklusi seigeldes :)
Viimaks l4hen Pittsburghi bussi peale (52$), s6idan 88sel 13 tundi (mille v4ltel bussijuht aega-ajalt peatub, sisetuled syytab ning valju h44lega teatab, kus me oleme ja kui pikk paus on. Bussijuht r44gib m6nusalt venitades, ning on tore n4ha kuidas ta t6epoolest naudib mikrofonisse r44kimist. Ameerikas on r44kimine t6epoolest rohkem kunst ja meelelahutus (jpm) kui eestis).
J6uan kohale kell 6:05 hommikul, ja kohe lubab mind yks taksojuht 5 dollari eest kesklinna viia. Sinna, kust saan paari dollari eest bussiga lennujaama, kust mulle vastu tullakse. Tee peal r44gime sellest, kuidas Eurooplased ei tea, et Ameerikas elavad paljud t88tajad eelk6ige jootrahast ehk tip'ist (ning et v6iksin juhile ka n4iteks 7$ anda). Vabandan, et mul on praegu v4he raha (mis on loomulikult t6si) "Youre gonna get alot of slack from people if you dont give them tips" ytleb mu valge, keskealine taksojuht. J6uame kesklinna - elav liiklus, ilusad pilvel6hkujad, v4rvilised kohvikud jne. Annan talle raha, lausun "thanks for the tip" (pidades silmas tema loengut tip'ist ning v4ljun taksost) j4tame s6bralikult hyvasti ja ma v4ljun taksost. Kui astun aga pagasi juurde, et sealt oma suurem kohver v6tta, kihutab auto minema.
Proovin juhile korraks k4tega lehvitades m4rku anda (kuid tean, et tavaliselt p4rast inimese v4ljumist ei vaata juhid tahavaatepeeglisse) ning jooksen seej4rel autole j4rgi, pyydes jooksu pealt auto numbirm4rki memoriseerida. 6nneks on masin
peatunud ristmikul punase tule ees, ning kuulnud mu koputust pagasnikule, teeb juht selle lahti ning ma saan oma kohvri k4tte. "So was this an intended lesson?" kysin. "No, it was just an accident." vastab juht. Hiljem olukorra yle m6eldes arvan, et see oli t6en4oliselt eksitus jah, kuigi selle kirjeldamiseks oleks "kuritahtlik hooletus" ehk samuti sobiv v4ljend.
Moraal: 4ra maksa juhile enne, kui kohvrid k4es.
Veedan 6 (!) tundi Pittsburghis jalutades ja avastades. Mulle meeldib arhitektuur ^_^
L6puks s6idan lennujaama, kohtun seal Kadriga (kes maksis oma NY-Pittsburgh lennureisi eest ca 130$ , ning 88bis hotellis, kus olid lutikad) ning kohtume seej4rel ylikoolist vastutulnud inimestega, kes meid yhikatesse viivad. Tore :)

Olen kohutavalt v4sinud (7 tundi jetlagi + 13 tundi bussis6itu, ning alates hommikul klo 6'st yleval olemine), kuid l4hen siiski veel koos teistega poodi ja ostan syya. Saia, shokolaadipiima (p4rit ilma kasvuhormoonideta lehmadelt) juustu, sinki, banaani, ylitervisliku koostisega maap4hkliv6id ja mingit rohelist puuviljavahtu. Lisaks veel 30 krooni maksva kvaliteetse nokamytsi. Mu toanaabriks osutub yks tore, tagasihoidlik sakslane, Christian. L4hen magama kell 9, ja 4rkan kell 9. P4rast 4rkamist mediteerin p6hjalikult ja teen natuke hommikuharjutusi.
Saabub ilus p4ev, mille ametliku osa l6pus (t4psemalt klo 4:38 ameerika aja j4rgi) l4hen raamatukokku ja kirjutan teksti, mida sa praegu loed *_*

P.S: uni (ei soovita 6rnadele lugejatele):
N4gin unes yhte p4ris toredat, p6hjaliku stsenaariumiga ja ypris filmisarnast lugu.
Lyhidalt kokkuv6ttes r44kis see sellest, kuidas yhes vaikses kandis elav peategelane j6udis otsusele, et ta on eriline, ning hakkas 88siti, ning peatselt ka p4eval k6iki inimesi tapma. Tegevuse k4igus leidis ta endale ka terve hulga jyngreid (suures osas noored tudengid).
Une l6pus olid nad just tapnud yhe ennast kraavi peitnud naise, kui l4hedal oleva suure puu otsast k6netasid peategelast ja tema kampa kaks meest. Nad olid yle 30 aastased ja t88tasid bioloogidena (v6ibolla ka ornitoloogidena), oma meelelaadilt sellised, keda kutsuksin meistriks. Nad ronisid j6hkrat seltskonda yldegi kartmata puu otsast alla, ning ytlesid midagi sellist: "ideed, mille j4rgi te k4itute, on kyll abstraktselt ja kontekstivabalt 6iged, aga see mida te konkreetselt teete, ei ole ei 6ige ega ka hea. Ka teie endi p6him6tteid arvesse v6ttes."
Mees, kes seda ytles, t4psustas ennast veel natuke, et tapjate juht temast kindlasti aru saaks.
Meistri s6nad t88tasid, ning korraga sai "eriline" inimene oma veast aru. Uni l6ppes sellega, et tapjad sooritasid enesetapu ja/v6i aitasid seda yksteisel teha.
Une puhul oli v44rtuslik see, et kogesin seda nii tapjate, ohvrite, kui ka meistrite silmade l4bi.
Selline uni oli.

j4rgmise postituse loodan kirjutada homme. K6ik kommentaarid on ylioodatud ^_^
(kaasa arvatud arvamused m6ne puulehe kuju kohta, kirjeldused, mis on kommenteerija ees
laual, ning teised v4heinformatiivsed ja s6bralikud kommentaarid )